Haldjad tulid mu juurde ja võtsid mu kätest kinni, lendasime koos, mängisime, nad olid nii õnnelikud ja mina koos nendega, nad viisid mu imelisele aasakesele, kus voolas peenike kuldne-hõbedane-sädelev ojake, eluojake. Haldjad ammutasid sellest ojakesest kausikesega veidi vedelat kuldset valgust ja ulatasid selle mulle. Jõin seda valgust endasse ja tundsin füüsiliselt, kuidas mu suu täitus sellega ja kuidas neelasin seda oma kehasse. See oli tervendav valgus, mis toitis, tervendas ja puhastas kogu keha. See maitses paremini kui kõige puhtam allikavesi, aga sellel oli magus järelmaik. Tundsin, kuidas mu keha on täidetud selle valgusega, kuidas "kõht on täis." Kuulsin imelist viiulimuusikat mängimas.. Õhk oli seal kuldne õietolmust, mida sügavalt oma kehasse ja kopsudesse hingasin.. .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.