Täna lahkus kehastusest minu tädi Saima. Süütan tema hingele küünla ja postitan südamlikud read ühest Tõnu luuletusest..
..Siin kus
vihmapiiskade
maandumiserada
jookseb kokku asfaltiga,
siin aeg meid luurab
seljatagant,
meid meenutama oma suve,
et ei kustuks
ta veel meelest,
et ei kustuks ta veel meelest
ka kalendripöördel
uuel..
(W)
Siin on minu noor ema oma õe Saimaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.