♥ 115. päev tahke toiduta ja miks me pole valmis ärkama

21.12.12 oli üks imekaunis päev täis rahu ja armastust, isegi taevas oli süda! Olin koos ema ja isaga kodus, kõikjal põlesid küünlad, kaminas praksus elav tuli, mängis vaikne meditatsioonimuusika ja tegime kolmekesi meditatsiooni. Ühendasime oma sisemise ürgkristalli Eesti ja seejärel kogu planeedi kristallvõrgustikuga ja õhtul kell 18.00 ajal, kui uued energiakiired maale saabusid, võtsime need vastu ja ühendasime end nendega. Oli oluline see päev mitte maha magada, kuigi paljud õpetajad seda soovitasid. Oma perega koos mediteerimine on imeline kogemus. Ma armastan oma pere nii väga ja see aeg, mis me koos saame olla.. see on hindamatu. Mõtlen just seda, kui keegi pole hõivatud arvuti, telefoni, televiisori, töö või isegi raamatuga, vaid ollakse lihtsalt koos teineteisega. Need kolm päeva meditatsiooni, vaikust, armastust ja lõppematut naeru ja rõõmu, need olid toit hingele ja südamele. Mu isa on maailma kõige vingema huumorisoonega inimene ja ainus, kes on suutnud mind (iga jumala õhtu) naerma ajada nii, et pisarad voolavad mööda põski. Nii meie õhtud tavaliselt mööduvadki, naerdes. :) Naer on tervisele alati hea, alati tervendav.

Vaatasin, et paljud muretsevad nüüd, kas nad on neljandas dimensioonis või mitte.  See, kuhu meie Maa ja meie liigume, on ikka viies dimensioon. Aigar Säde ütleb, et neljas dimensioon on eeterlik, ehk see on surm. Kehastumine toimub vaid paaritus arvus dimensioonides. Mai V. räägib neljandast dimensioonist, aga mina isiklikult eelistan praegusel ajal Mai soovitusi mitte kuulata.. Ja sellest, kas olete viiendas dimensioonis või mitte, saab aru lihtsa testi abil- kui teie sees on selline rahu, et teid ei häiri enam MITTE MISKI ega mitte keegi, siis see ongi viienda dimensiooni märk.
Soovitan lugeda ka Riina Grethieli kanaldust sellest, miks meie inimkonnal praegu ühist ülestõusmist ei toimunud ja millal on meil selleks taas võimalus . http://www.valgusesaar.ee/2012_fenomenist.htm
PS. Meie inimesed saame valida, üks valik on ülestõusmine või siis nagu mulle meeldib öelda, tagasi enese sisse langemine, ja teine valik on selline tulevik mida saab näha superfilmis Pilveatlas.