esmaspäev, 10. september 2012

12. päev tahke toiduta ja kaaniteraapia

H: Õunamahl ingveriga
Õ: Aroonia-õunamahl

Vaaraode hauakambrite seintelt on leitud joonistusi, mis kujutavad kuidas Egiptuse vaaraodele kaane pandi. Kaaniravi ehk hirudoteraapia on iidne meditsiiniliste kaanidega ravimise meetod. Me ei oskaks eales arvata, kui palju kasu toob tegelikult meie organismile väike ussike- apteegikaan. Peale pikaajalisi uuringuid on kaan lõpuks tunnistatud "farmatseutiliseks minivabrikuks", mis toodab inimesele mitmekülgset mõju avaldavat tasakaalustatud komplekti bioaktiivseid ühendeid ja mille tulemusel inimene terveneb ja nooreneb. Kaan valib endale ise koha, ta hammustab ainult bioloogiliselt aktiivsetes punktides (akupunktuuri punktides) ja viib seejärel läbi kiire vereanalüüsi. Seejärel toimub vahetus- kaan võtab vere ära ja annab vastu oma sülje, mis sisaldab tervendavat hirudiini.
Kaaniteraapia on meie peres traditsiooniks juba üle kahe aasta ja väga kalliks on need ussikesed saanud. Abi, mida nad on meile osutanud, on sõnades kirjeldamatu.








Jalutasin täna metsas ja võtsin päikeseenergiat. Sain viibida keset metsiku armastuse oaasi, ehk hiiglaslike kibuvitsapõõsaste vahel lõhnavaid roosasid õisi korjates. Need läksid kuivama ja sellest tuleb üks võimas armutee.
Arooniamahl

Käes on arooniate aeg! Aroonias peitub samasugune ramm nagu astelpajus ja need on alati olnud minu lemmikmarjad. Arooniatel on minu jaoks ka suurem tähendus, need koos sügise, kuivavate lehtede ja tuultega toovad mu venna mulle nii lähedale. Tunnen lausa füüsiliselt ta lähedust kui mööda arooniatest lookas külateed kõnnin, kui tuhandest tuulest saab juustele pai...



Veel viimased piibud
siin pliidi ees pingil
ja tassike mõrkjas-magusat teed,
kui jaheda käega
võtab südamest kinni
sügis, soovides meile - head teed

Haarad hooletult lingi
ehkki puudub ju rutt,
sest närtsiv õhtu veel istub su süles
Ja uks läheb kinni
kui kurgu alt jakk
mille krae on rullitud silmini üles

Veel viimased korrad ma
peatun su maja ees,
kui tuhandest tuulest saab juustesse pai
On septembrikuu hommikud
juba ammu su silmades -
keegi võõras sealt linnast nad endale sai



Ja teel pole kiiret
sest tagasi vaadates
miski jäi sinna mida üles ei leia
Viimased piibud seal
pliidi ees pingil
tagasi tulles ehk üksi - kes teab


Tõnu

..


..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.