Meil on siin tugevalt meretuuline, aga siiski kaunis KEVAD.

Üks armas kevadehõnguline blogipostitus: http://www.ruthmaria.ee/2013/04/kevad-vaana-joesuus.html

Peeglid

Paljudel inimestel on esikutes peeglid, samuti paljudes teistes tubades. Kui peegel on esikus, peavad kõik inimesed sellest mööda minema selleks, et tuppa pääseda. Samamoodi peavad nad sellest lahkudes uuesti mööda kõndima. Aga peegel seisab kogu aeg ühe koha peal ja peegeldab.  Kui palju on aastate jooksul meie kodusid külastanud erinevad inimesed? Võib olla ka inimesed kes on alkoholjoobes, depressioonis või mõne muu negatiivse tundega. Peegel imab endasse kõik need tunded ja peegeldab neid endast välja. Kõik me tunneme, kui meie kodus on käinud mõni agressiivne inimene või on olnud tüli, kuidas kodu energia on häiritud. Tunneme, et tahame teha energeetilist puhastust.
Kui palju inimesed ise oma kodus peeglisse vaatavad, missuguste tunnetega? Tean inimesi, kes mõnel halval päeval on peeglile öelnud, et vihkavad oma peegelpilti. Kui nad vaatavad sellesse samasse peeglisse mõnel muud päeval, siis ta peegeldab vaatajale ikka neid tema enda raskeid sõnu. Siis tunnevad inimesed end väga halvasti, mõni ütleb, et see peegel teeb paksuks või et see peegel teeb mu nii koledaks. Võib olla on enne teda vaadanud sinna keegi ja arvaud, et tema peegeldus on kole ja paks. Missuguseid emotsioone hoiavad kinni teie peeglid? Need energiad vajavad puhastamist.
Kõige parem on peegel pesta puhtaks meresoolaveega ja ajalehepaberiga. Trükimust imab endasse negatiivsuse. Peale pesemist peegel puhta veega üle loputada ja ajalehepaber kindlasti ära visata või tules põletada.  Võib ka küünlaleegil peeglit paluda puhastada. Kui see on tehtud, siis edaspidi tuleb peeglisse vaadata vaid läbi armastusetunde. :) Näha iseennast täiuslikuna ja armastusväärsena. Siis saab hakata ka peegel koos kogu Universumiga seda meile tagasi peegeldama.

Keemiapilved

Kuna saan väga palju kirju seoses nende taevaste probleemidega, siis otsustasin sellest ka siin kirjutada.

Esiteks, kõige olulisem küsimus selle teema juures, mida igaüks endalt võiks küsida, on: Kas sa võtad sellest osa? Meie elus ei ole mitte midagi sellist, mida me oma mõtetega ise sinna ei tõmba, maailmas toimub igal hetkel miljoneid katastroofilisi sündmusi, hetki, millest me võiksime oma mõttega osa võtta. Kui me seda teeme, saab sellest mingiks ajaks meie tähelepanu keskpunkt, me keskendame sellele kogu oma tähelepanu ja hirmu ning see valitseb meid. Meile tundub, et enam pole mingit lootust. Me võtame sellest osa. Lihtne näide: Hiljuti oli meil majanduskriis. Sellest räägiti, hirmutati ja inimesed võtsid osa. Tekkis kerge paanika ja elu läks hulga kehvemaks, kuigi tegelikult välises maailmas mitte midagi ei muutunud. Niisamuti on nüüd keemiapilvedega, seda on tehtud juba aastakümneid, alles nüüd on see toodud avalikkuse ette ja põhjusega ning inimesed võtavad osa. Kindlasti pole midagi halba end selle teemaga kurssi viimises, kuid seda peab tegema äärmiselt ettevaatlikult. Enamus inimesi kahjuks neelavad sööda alla, võtavad osa ja lasevad oma mõtteid juhtida.

Kahjuks oleme jõudnud punkti, kus inimesed, seda enesele teadvustamata, ootavad haigeksjäämist. See, mis haigeks teeb ja loodust hävitab, ei ole lennukitelt pritsitav keemia, see on inimeste lootusetus. Kui inimene kaotab elurõõmu ja lootuse, hakkab ka loodus hävinema, sest loodus on siin inimese jaoks. Loodus = Lootus. Kaotanud lootuse, loobume loodusest. 

Igaüks, kes võtab endale rahulikult aega mõtlemiseks ja järelduste tegemiseks näeb keemiapritsimise tegelikult plaani läbi, see on lihtne. Ükski tumedate jõudude plaan ega trikk pole nii hea, et mõtlev inimene sellest lõpuks läbi ei näeks. 

Meil arvatakse praegu,  et inimesed on millelegi tohutule jälile jõudnud ja hakkavad nüüd selle vastu võitlema. Tegelikult on see, mis praegu toimub, tumedate jõudude poolt juba ammu ette planeeritud. Keemiapritsimine mõeldi välja juba väga ammu. Sellel polnud inimestele mitte mingisugust suuremat negatiivset mõju. Nad nägid seda. Niisiis mõtlesid nad kavalalt välja midagi uut, midagi seletamatult vägevamat, midagi, mis on maailma kõige tugevam hävitusrelv-  valitseda inimeste mõtteid ja külvata hoopis sinna hirmu, paanikat ja lootusetust ehk mürki. Nad teavad, et inimese mõte on kõige tugevam relv Universumis, palju tugevam, kui mistahes füüsiline aine. Mõned, kes tõde natuke paremini tunnetavad, küsivad: "miks nad peaksid pritsima neid eluohtlikke mürke, kui nad ise elavad samuti siin planeedil? Miks nad peaksid hävitama iseennast?" - just sellised küsimused ongi algus ja selline mõtteviis aitab tõeni jõuda. 

Siin ongi sellele küsimusele vastus ja ütlasi tõestus, et minu sõnades on tõde. Mis on eluohtlik ja hävitav, on inimese mõte, mille tumedad jõud on pannud keskenduma vaid hävingule ja surmale. Sellest füüsilisest mürgist pole suurt ohtu ja nad teavad seda, nad ise mõtlevad teisiti. Seda võib väga lihtsalt tõestada vaadates enda ümber ringi, just nüüd kui inimesed on teemast teadlikuks saanud, on hakatud järjest haigestuma. Mõeldakse välja ühe rohkem sümptomeid ja inimesed hakkavad neid enda peal märkama. Nägin paar päeva tagasi Facebookis postitust küsimusega: "Kas oled juba keemiapilve-gripis?". Ära oli toodud kõik sümptomid, millest kellelgi pääsu pole. Nägin ühte inimest kogumas kokku oma tuttavate hädaldamisi oma peavalude ja nohu-köha üle ja neid siis jagamas. Haigust jagamas, juures oli küsimus, "kas sina ka oled juba haige?" Millal sina haigeks jääd? Me ootame, et sina ka haigeks jääksid.

Inimeste seas on lahti läinud absurdne mõtte-epideemia. See on hullem ükskõik millisest füüsilisest sõjast. Pean tunnistama, et see on vist siiamaani kõige kavalam ja läbimõeldum võte tumedatelt jõududelt, mis ma näinud olen! Aga nüüd on see aeg möödas. Mina olen selle alatu triki juba ammu läbi näinud ja näevad teisedki. See võib olla tumedate jõudude viimane jõupingutus, sellest õhkub meeleheidet. Nii paljud inimesed on avanenud ja hakanud Armastama, meie maailma muutus tohutult positiivsuse poole ja see panigi nad mõtlema välja midagi sellist. 

Mida võib teha? Ainus, mida me saame teha, on armastada. Armastada kõiki, saada teadlikult armastust ka neile, kes vastutavad nende tegevuste eest. Kui need inimesed tunnevad seda armastuse soojust, saab nendes reageerida ja vastata ainult samasugune armastus. See võib olla inimeses uinunud, kui ta tärkab, siis inimene muutub. Armastav inimene ei taha kunagi kellelegi halba. Kõik halb on ainult armastuse puudusest. 

Minu kohal on taevas alati selge, loodus mu ümber on täiesti puhas. Drunvalo puhastas Mer-Ka-Ba meditatsiooniga taevast nii, et täiesti pilves taevasse ilmus tema kohale puhas ringike. Pilved hajusid tema kohal. Meid on palju, üheskoos oleme võimsad, kui kõik nii taotleme ja kujutleme, saame taeva hetkega puhtaks. Ja ainult nii saame me ta puhtaks. 

Veel midagi, millele võiks mõelda. Mis te arvate, kes on need anonüümseks jääda soovivad, siseinfot omavad isikud, kes praegu iga natukese aja tagant mõne kohutava, lootusetu, tohutult raske musta energiaga sõnumi meile läbi meedia edastavad? Kas ei ole siin tegu selle sama nähtusega nagu paar aastat tagasi puhanud illuminaatide-paanika puhul? Illuminaatidel oli samamoodi vaja midagi paremat, et inimeste pähe tungida. Nii nad hakkasid enda seast saatma niinimetatud "endiseid illuminaate", kes siis meedias end paljastasid ja nende tegevusest rääkisid. Minu käest küsiti siis, miks nad omavad võimu, et tappa inimesi ja võimutseda valitsuse üle, aga ei suuda peatada ühte- kahte "põgenikku", kes selle info paljastamisega nii ohtlikud peaksid olema? Aga sellepärast, et need põgenikud pole ülde mitte põgenikud, vaid osa plaanist.
Miks? Aga avage mõni Youtube'i või muu internetileht ja uurige neid teemasid ja "paljastusi". Täpsem oleks öelda, uurige reaktsioone nendele paljastustele.  Kas leiate mõne Youtube'i video illuminaatidest, mille kommentaariumis ei käiks inimeste vahel tuline, viha ja agressiivsust täis sõna- ja energiasõda? Kui palju on nad suutnud nii lihtsa trikiga luua inimeste seas viha? Oh kui toitev ja hea on selline energia nende enda jaoks, nad lausa mõnulevad selle käes. Selline tume energia peletab armastust ja mõjub inimesele endale hävitavalt. Iga negatiivne tunne paneb kohe keha vananema ja haigestuma. Kui inimene ei ole õnnelik, ei ole ka tema keha terve. Keha reageerib inimese tunnetele ja mõtetele. Kui inimene mõtleb, et kõik on suremas ja hävinemas, kurvastab sellepärast, siis hakkavad tema keharakud end ise hävitama. Nad hakkavad tegema seda, mida inimene oma mõttega neid tegema paneb. See ongi tumedate jõudude plaan, nad tahavad panna inimesed ise end hävitama. Seevastu armastus on kõige tervendavam jõud. Niipea kui inimesesse ilmub armastusetunne, hakkab tema keha kiiresti tervenema ja puhastuma. 

Kes ei suuda üle saada hirmust nende mürkide ees või ei usu, et inimmõte on füüsilisest mürgist tugevam, võiks uurida infot selle mehe kohta, kes jõi televiisoris ära surmava koguse mürki ja tema näidud ei muutunud, ta jäi täiesti terveks. Mitte miski väline ei mõjuta meid, kui me sellel ei lase end mõjutada.  See mees ei ole ainus niisugune näide.

Inimesed, avage oma silmad, nähke läbi nendest tobedatest võtetest mille eesmärk on peletada Maalt armastust. Me oleme valgusolendid, me koosneme armastusest, me vastutame emakese Maa eest ja teda päevast-päeva haigena, surevana ja saastatuna kujutlemine viib katastroofini. Muudame kohe oma nägemust Maast ja ta saab terveks! Lõpetage nende linkide jagamine, kus räägib ainult haigustest ja surmast, lõpetage piltide jagamine saastunud taevast! Lisage pilte puhtast taevast ja tekste positiivsete sõnumitega. See on erakordselt tähtis!

24. apill. 

PS! See tekst tuli otse. Kindlasti on paljud, kes sellega ei nõustu. Palun lugege seda rahulikult, ilma ärritumata.

Taevas minu kodu kohal

Täna, 11 mai, saadeti mulle pilt taevast Põltsamaal. Nägin ka sarnaseid pilte postitatuna muudest Eesti paikadest, Tartust, Tallinnast. Samal ajal tegin ka enda kohal olevast taevast pilti. Ka siin toimub igapäevaselt aktiivne lennuliiklus, kuid jutid mis neist lennukitest jäävad kas kaovad kohe või ei teki üldse. Uskuge, see minu naiivne ja idealistlik jutt armastusest ja selle puhastavast kiirgusest ei ole ainult jutt. See on tõelisus. Uskudes puhtusesse, saame taevast hoida puhtana. Ka inglid aitavad meid. 

Maamess 18-21 aprill 2013

Käisime rantšoga Tartus Maamessil. See aasta tulid kaasa ainult väikeloomad, kitsed, sokud, lambad, kuked, kanad, põrsad, pardid, haned, jänkud. Meil oli armas väike aedik, lageda taeva all. Kolm päeva ja kolm täiesti erinevat ilma, saime kuuma päikest, külma tormituult ja paduvihma. Sellegipoolest oli kõik suurepärane ja üritus läks väga hästi.
Sain vahepeal aega messil ringi jalutada ja uudistada. Tartu inimesed on erakordselt sõbralikud ja head, nii suur õnn oli seal viibida. Tartu ise on imeilus ja peale messi lõppu mööda emajõge jalutades liigutas see hinge. Mulle väga meeldis suur kodumaise toidu telk, seal hõljus nii mõnus puusuitsu ja värskelt küpsetatud leiva lõhn. Natuke üllatas, et kevadine maamess ja mitte keegi ei müü kasemahla. Küll aga oli igat värvi õlut ja viina. Armsa talunaise käest ostsin ka kotitäie puhta aia õunu, mis kitsed nahka panid.
Osalesin ka ühes mängus, kus pidi korvi seest valima paberilipaku, kus peal seisis mingi maaeluga seotud küsimus. Minu paberikesel oli küsimus: "Mitu karu on Eestis?" Kuna ma vastust ei teadnud, siis pakkusin selle, mis sisetunne mulle ette sosistas, ütlesin 500. Õige vastus oli- täpselt 500! Öeldi, et keegi teine pole varem sellele küsimusele nii täpselt vastanud ja sain selle eest kingituseks Kalevipoja vanasõnade raamatu.
Kuna 18. algas minu tööpäev juba kell 5 hommikul, olin õhtul kella 10ks päris väsinud. Eriti arvestades, et sain väga palju päikest ja minu põsed, nina ja otsaesine olid täiesti põlenud ja õhetasid. Need olid sama punased kui põrsastel, kes ka natuke liiga kaua päikese käes olid. Tugeva jaheda tuulega ei tunnegi, kui päikest liiga palju saab ja oleks aeg varju minna.
Järgmisel päeval leidsin messilt ühe armsa tädi kes müüs kibuvitsateed. Aga tal olid kibuvitsamarjad peale kuivatamist purustatud ja see annab väga suure maitseerinevuse. Maitsesin seda teed ja see oli väga hea. Ise jõin nendel kolmel päeval vaid mõne klaasi vett.
Kolmas päev oli kõige raskem, sest rahvast oli meeletult palju. Ma võin olla inimeste sees, aga peale seda on mul vaja olla kas või natuke aega üksi, olen enamuse oma eluajast üksi olnud ja vajan mingit osa sellest üksindusest iga päev. Kõik tahtsid aedikusse sisse tulla, loomi katsuda ja pildistada. Kahjuks paljusid lapsi ei lastud aedikusse, sest vanemad ütlesid, et loomad on kurjad ja hammustavad, müksavad. Seda nad tegelikult ei tee ja oli kahju, et vanemate hirmude pärast lapsed pidid nii suurest kogemusest ilma jääma. Kohtasin seal messil lapsi, kes isegi ei teadnud mis loom on põrsas.
Kolmanda päeva hommikul kella seitsmest sadas vihma ja puhus väga tugev külm tuul. Aedikus kitsede pabulaid kokku korjates tundus, et täna vist küll külastajaid ei tule, sest kes sellise ilmaga ikka välja tahab tulla. Mõne tunniga ilm muutus täielikult. Hommikul ehitasime ühte nurgakesse kilest väikese varjualuse, et suurema vihma eest peidus olla. Istusin heinakotile ja põrsas ronis mulle sülle. Neil oli külm vihma ja tuule käes. Vaesekese sõrad olid päris külmad ja ta lõdises nagu haavaleht. Mässisin ta teki sisse ja puhusin ta peale oma suust sooja hingeõhku. Juba natukese aja pärast hakkas tal soe ja ta jäi sügavalt magama. Kui tema juba norskas, tulid vudinal kohale ka teised kaks põrsast ja surusid end minu vastu sooja. Olin niimoodi mitu tundi põrsaste soojendamisega hõivatud ja inimesed tulid ise mu juurde, pilti tegema ja küsimusi küsima. Mõned lapsed kallistasid mind ja pole midagi soojemat armastavast lapsekallist. See on väga eriline. Põrsad olid ka väga tublid, nemad koos teiste loomadega tõid lastele väga palju tervendavaid positiivseid tundeid ja hetki.

Mulle mess väga meeldis, ma arvan, et korraldus oli suurepärane ja kõik läks väga hästi. Aitäh kõigile, kes käisid, osalesid, tervitama tulid ja oma soojust jagasid. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.

Kolmanda päeva õhtu. Kõik on väsinud.

Kopravaatlusel

Veetsin terve tänase päeva jõe ääres koprapesa juures. Mulle väga meeldib lihtsalt vaikuses istuda ja nende askeldamist vaadata. Nad ei pelga minu juurde tulla, kui vaikselt olen. Üks väike koprake tassis selle ajaga ikka väga suure hunniku oksi kokku ja parandas siit-sealt oma pesasissekäiku. Vesi on juba täiesti vaba ja kahjuks see aasta ma jää minekut ei näinudki. See on ka muidu üks elamus omaette.

Ringvaates soolast

Mind kutsuti Ringvaatesse rääkima soolast ja selle mittevajalikkusest. Toortoidumessil küsisid paljud, miks ma ei rääkinud, mismoodi tegelikult elan. Leppisime tiimiga enne kokku, et minu toitumisest saates ei räägi. Palusin seda, sest iga asi õigel ajal õiges kohas ja seal oleks see lihtsalt segadust tekitanud. Kui inimeste jaoks on soolata elamine shokeeriv ja üliekstreemne, siis mida rääkida üldse mitte söömisest?
Üldiselt oli tagasiside väga positiivne ja aitäh kõigile selle eest!

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=7530

http://www.facebook.com/photo.php?fbid=10151368051633483&set=a.403023318482.180896.687738482&type=1&theater