♥ 15. päev tahke toiduta, hingerahu ja liivakivi

Tänane päev oli täiuslik. Puhkasin nii hästi välja ja ärkasin avastades, et minu kolm kassi on minu keha peal asendid sisse võtnud ja nurruvad. Milline ilus algus päevale.
Õues sadas paduvihma ja see krõbises vastu katust nii uinutavalt. Tegin kaminasse tule ja pugesin voodisse tagasi.
Päeval sõitsin rattaga (kokku 3 tundi) ja kõndisin õhtuni Keila-Joa metsas. See on ikka imeilus koht. Nii rahulik ja vaikne, ma armastan nii väga seda aega iseendaga. Leidsin endale rannaäärest veest uue kivi. Püramiidikujulise! Sellise:

Liivakivi on kõiksusele avatum, kui paljud teised kivid. Temas on suur elamise tarkus, ta tundub pehme, samas nii tugev. Liivakivi on kui elu saladusi täis elukogenud vanainimene, kes, olles õnnelik, kiirgab malbust, headust ja pehmust.

Hetkel istun terrassil, siin on ebatavaliselt meditatiivne õhkkkond. Täielik vaikus kui välja arvata merelainete kohin, aga see ei häiri, see on loomulik. Ükski puuleht ei liigu ja taevas on säravkuldne. Päike loojub. Väga maagiline, hämmastav õhtu. Kõik on nii pehme, tundub, et kõik seisab paigal ja on rahuolekus, isegi hingata ei ole soovi. Taevas muudab värvi ja roosakaskuldne valgus peegeldab puulehtedelt tagasi..
Süütan küünla ja joon pilvekujundeid vaadeldes tassikese sooja piparmünditeed. Ma ei ole täna mahla järgi absoluutselt  vajadust tundnud. Õhus on lihtsalt nii palju energiat, et "kõht on täis".