kolmapäev, 19. detsember 2012

♥ 112. päev tahke toiduta ja tulnukalaev

Sedavõrd, kuidas unevajadus ära kaob, tekib une- ja ärkveloleku vahepealne seisund, mis näitab selliseid nägemusi ja pilte, et tunnen tohutut põnevust. Nägin kuidas seisin linnas koos väiksema grupi inimestega, teadsin, et tunnen kõiki neid. Me rääkisime juttu kui järsku ilmus taevasse väike hõbekuldne kettake. Ta pöörles ümber oma telje. Järgmise 1-2 sekundi jooksul lendas ta otse meie ette ja jäi hõljuma, ilmatu suur ja kui huvitava välimusega. Kui algne ehmatus üle läks, jõudsin veel hirmutundel sabast kinni võtta ja sellegi vabastada, sest vastasel juhul oleksin vist lihtsalt jooksu pannud. Nii ootamatu oli seda näha nii lähedalt, käegakatsutavalt lähedalt. Olen ärkvelolekuajal ühe korra tulnukalaevadega kohtunud, aga seda vaid hetkeks ja siis olid nad nii kaugel, ei julgenud või ei pidanud vajalikuks lähedale tulla.
Kui vaatasin tähelepanelikult selle laeva keret sain järsku millesti aru. See laev, UFO, on elus. Laev koosneb eluskoest ja suudab inimesega suhelda. Nagu Michael Knight'i KITT ,aga hoopis keerukam ja terviklikum süsteem. Elusolend. Hiljem meenusid mulle Anastasia raamatust read, et tulnukalaev on KASVATATUD ja nüüd ma mõistan seda 100%. Loomulikult!
Millegipärast märkasin, et sel hetkel kui laev meie juures oli, ei olnud ümbruskonnas elektrit.
Peale seda kohtumist lendasin läbi uste, suutsin kolmekorruselisest trepist üles minna vaid ühe hüppega (natuke nagu Mary Poppins, aga ilma käsipuuta) ja see kõik oli SUUREPÄRANE. Tean ikka, et see on meie tulevikuvõimalus.  Samuti on kadunud vajadus juua mahla, tundsin peale seda kohtumist kehas mingit tuntavat muutust, ei oska seda veel seletada.
Olen nii õnnelik ja põnevil uute sarnaste kohtumiste pärast ja sellepärast, et elu muutub iga päevaga nüüd aina  hämmastavamaks.
----
Olen täna viimast päeva elektriga, homsest jätan kõik elektroonika, tehnika ja muu sellise maha ja olen mõnda aega ainult looduses. Tahan natuke aega ainult iseendale ja vaikust. Tulen kindlasti tagasi ja jätkan kirjutamist, aga nii kauaks soovin kõigile RAHU, imelist muutuste aega ja uusi huvitavaid kohtumisi! Kalli!
Vastan peale seda kõigile kirjadele.
PS! Lehe allotsas on nüüd ka väike roheline sõbraraamat, kuhu võib mulle tagasisidet ja muud ilusat jätta!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.