Kopravaatlusel

Veetsin terve tänase päeva jõe ääres koprapesa juures. Mulle väga meeldib lihtsalt vaikuses istuda ja nende askeldamist vaadata. Nad ei pelga minu juurde tulla, kui vaikselt olen. Üks väike koprake tassis selle ajaga ikka väga suure hunniku oksi kokku ja parandas siit-sealt oma pesasissekäiku. Vesi on juba täiesti vaba ja kahjuks see aasta ma jää minekut ei näinudki. See on ka muidu üks elamus omaette.