Läbi laulu meie süda armastab

ajakiri ÜKS juuni/juuli

 Kui minna metsa ja küsida mõne puu või samblakese käest, mida ta soovib, siis ta vastab: "laula mulle".  Laulmine on inimeseks olemise üks suurimaid imesid. See on inimese kui looja ülim väljendus. Lauldes toodab inimene oma südames ravivat valgust, mis tema häälega puudutab kõike. See on valguse muusika.
Negatiivsed tunded nagu viha, hirm, kadedus jt. on väga raske energia. Need on rasked ja tumedad ning vajuvad Maa sisse. Meie emake tahab alati meid aidata ja võtab enda sisse iga tumeda kiirguse, mis me välja saadame.  Ta ei saakski teistmoodi, sest ta armastab meid tingimusteta. Kuigi me talle haiget teeme, teda lõhume ja piiname, ei vähenda see tema armastust.  Igal võimalusel aitab ta meid, iga kord, kui seisame paljajalu tema pinnal, alustab ta koheselt meie puhastamise ja tervendamisega, kordagi midagi vastutasuks küsimata.  Meile õpetatakse erinevaid maandamistehnikaid ja soovitatakse haiguseid ja tumedaid energiaid enda seest Maasse suunata, et Maaema need neutraliseeriks. Jah, ta teebki seda, kuid kui paljud meist mõnikord mõtlevad, mida Maake ise sooviks. Maa on just nagu armastav lapsevanem, kes annab ennastohverdavalt oma lapsele kõik võimaliku, kuid see ei tähenda, et ka temal poleks oma tundeid ja soove, unistusi.  Emake suudab muuta valguseks vaid teatud hulga seda rasket energiat, kuid kui saab liiga palju, ei pruugi ta jõuda selle kõigega hakkama saada.  See energia koguneb ja koguneb, kuni ükskord peab ta leidma väljundi. Siis murrab ta taas välja vulkaanipursetena. Mõtisklesin,  miks ei ole Eestis ühtegi vulkaani, ühtegi maavärinat? Ühtegi suurt looduskatastroofi, mis väljendaks inimeste kogunenud negatiivse energia liiga suurt mahtu. Miks on elu Eestis nii ilus, nii rahulik, nii turvaline?  Miks on Eesti loodus nii ilus ja õnnelik? Sest Eesti inimene annab emakesele Maale seda, millest Maa  unistab, inimene laulab talle.
Kas mäletate lõiku raamatust "Rohelise Päikese Maa", kus kilgineiu Ahjuli ritsikas Timsile ütles, et talle ei meeldi inimeste siristamine kuna see on liiga vali ja millele Timsi vastas, et vastupidi, inimeste sirinas on koos tuule ja vihma viisid, rohumetsade kohin ja kõigi suurte ning väikeste olendite häälitsused, see on kõige ilusam muusika, millega nemad, ritsikad, kunagi võistelda ei suuda.
Inimese laul on kõige ilusam heli ja ainus, mida emake Maa ootab.  Lauldes unustab inimene kõik oma piirangud ja dogmad milles ta elab ning on vaba. Lauldes kanaldab inimene alla puhast eluenergiat ja see energia voolab läbi tema Maasse, tervendades ka Maad.  Maa on küll suur, kuid väga tundlik ja ta rõõmustab.  Juba vaid üksainus inimene suudab lauldes muundada valguseks ja armastuseks tohutu hulga negatiivset energiat, mis on tegelikult väga võimetu ja nõrk ning peab valguse ees alati taanduma. Laulmine loob valgusvälja, mis puudutab, õnnistab ja ravib kõike.
Eestlastel on üks väga püha valgustraditsioon- laulupidu. Ilmselt teavad kõik, et laulupidu teeb tuju heaks ja ühendab, kuid kui paljud on mõelnud mida see teeb meie Maale? Laulupeo ajal tõuseb Lauluväljaku kohale hiiglaslik valgusest oreool, mis kasvab iga hinge puudutusest aina suuremaks ja suuremaks. See ühisest armastusest loodud valgus puudutab igaühte ja põletab oma teel kõik negatiivsuse.  Inimesed, kelle sees on veel tumedaid ja raskeid tundeid, saavad selle valguse poolt emmatud ja nende tunded muutuvad. See valgus on nii tugev, et ümbritseb õrna loorina kogu Maad, kaitseb ja puhastab. See siseneb ka Maa sisse ja muundab kõik sinna koguneva tumeda energia mängleva kergusega puhtaks armastuseks. Sellepärast ei vajagi Eesti looduskatastroofe, ei vulkaane ega maavärinaid, sest Eesti inimene laulab ja läbi laulu tema süda armastab. See valgus aina kasvab ja kasvab, sest peolised kannavad sellest pühast traditsioonist tulevaid tundeid oma südametes edasi. Laulu- ja tantsupidu on Elu tähistamine, kõige õilsam ja vaimsem tegevus, mida inimesed üheskoos teha saavad. See on palve Maa ja elu eest. Laulupeo ajal rõõmustab kogu Maa, kõik väiksesed ja suured ja elusad ning ka need, keda meie arvame elutud olevad. Pole kedagi, keda see pidu ei puudutaks ega tervendaks.
Mida rohkem me laulame, seda tervemad ja enam Loojaga kontaktis me oleme.  Laulame rohkem! Korraldame rohkem laulupidusid, suuri ja väikeseid ning tähistame elamist! Tähistame meie Maad ja laulame talle tänuks, et ta meid nii väga armastab. Kingime loodusele, meie kallile emale, seda mida ta soovib ja millest tema emasüda unistab.