5. päev tahke toiduta ja armastuse õnn

H: Õunamahl
Õ; Õunamahl

Kui õnnistatud on ikka inimene,  kellel on vabadus armastada.  Ja kui ilus ja soe on hetk, kui kellegagi "esmaskordselt" kohtudes tema silmades oma hingesugulase ära tunned. Armastus, mida oled tema vastu eelmistes eludes tundnud, tärkab kohe uuesti õide nagu noor lõhnav roos. Hetke vaid jõuad imestada, kuidas sa nüüd niimoodi hetkega said ära armuda ja kust tuleb see kõikehõlmav põletav armastus inimese vastu, keda sa, mõistusega, üldse ei tunnegi. Kui  inimene armastab, siis ta tunneb. Ükskõik, kui peate teineteist võõraks, te pole seda. Ükski hing siin maal, kellega kokku puutud, pole sinu jaoks võõras. Iga inimene sinu elus on sinu hingesugulane, ta tunneb sind, tunneb tõelist sind. Võid tunda inimest maisuses 5 aastat, aga tegelikult võid teda tunda 500 elupikkust. Temaga kohtudes ja äratundes tulevad meelde ka kõik need elud ja kogu see armastus, mida olete teineteisega jaganud. Tuhendakordselt.
 Ükskõik, millised saavad olema teie suhted selles kehastuses, oluline on sinu sisemuses olev vankumatu usalduse tunne oma armastatu vastu. Sest sa tead, ükskõik mis juhtuks, ükskõik mis tuleb, mina armastan sind ja sina armastad mind. Me oleme koos, me oleme armastuses üks.  Jumalik armastus, ehk " ükskõik, mis sa otsustad teha, valida, ma armastan sind ikkagi." Kindel teadmine, et mistahes asjad teie vahel selles elus juhtuvad, mistahes hullumeelseid kokkuleppeid olete sõlminud, mistahes negatiivseid tundeid teineteisel käivitada aitate, tegelikult te armastate teineteist kogu hingest, kogu oma olemusega.   Meie mõistus ütleb, et inimene, kes meid vastu ei armasta, meid ükskõikselt vaatab, meiel piisavalt tähelepanu ei pööra, ei saa olla meie hingesugulane. . Nendel hetkedel peakski vaatama selle inimese silmadesse, vaata oma hingesugulase silmadesse, vaata tingimusteta armastava inimese pilguga, siis näed tema armastust, mis materiaalse maailma tunnete ja emotsioonide kihi all end varjab. Varjab selleks, et õpiksid, et kasvaksid. Praeguse maailma inimene ei oska enam kasvada vaid läbi helge elu, ta vajab katsumusi, raskusi, aga tõelisi raskusi suudab meile pakkuda vaid meie kõige lähim hingesugulane, meie tõeline pooleke, meie elu armastus. Tunneme ta ära, vaatame talle silma ja tunneme ta ära. Kõik inimesed, kes meile siin maailmas, meie hinnangul, halba teevad, meie südamed murravad, meid valesti kohtlevad, need on meie elu armastused, meie hingesugulased. Nad on võtnud rasked ülesanded, kaevata sinu sisimusest välja need kõige jõhkramad tunded, viha, armukadedus, kurbus, üksindus.. Kas nii teeks keegi, kes meid tõeliselt ei armastaks. Anda endast kõik, et teine inimene saaks areneda, saaks kasvada. Ja nii kasvab ka see hing ise. Ja sel hetkel, kui tunned ära sellises inimeses oma hingesugulase, mitte süüdlase, oledki tundnud tingimusteta armastust, oled tundnud jumalikku armastust.

Ma naudin nii väga värske Valge Klaari mahla, see on lihtsalt imeliselt hea, ma ei tea midagi sellest maitsvamat!