Olen tihti näinud hetki oma tulevikust. See on päris hämmastav ja tahaksin natuke jagada, ma usun, et see mida ma näinud olen, ongi tuleviku-inimese üks võimalustest. Olen tihti lennanud ja seda nii reaalselt, et täieliku ärkvel(?)oleku ajal ei saa mõnikord arugi, miks ma õhku tõusta ei saa kui ma ju seda oskan ja palju teinud olen. Tean 100% kindlusega, et oskan lennata ja ohh kui mõnus tunne see on. Tean südames, et tulevikus on see oskus meil kõigil olemas ja kas siis selle või mõne järgmise elu jooksul juba normaalseks liiklemisvahendiks saanud.
Õhku tõusmiseks olen enda keha justkui kokku tõmmanud ja siis, end maast lahti tõugates, justkui käed välja sirutanud ja üles tõusnud. Huvitav, et olen alati lennanud ühel ja samal kõrgusel ja sealjuures olnud täielikult kogu oma keha üle kontrolliv. On teadmine, et kui lasen tähelepanu kehalt ära, võin kontrollimatult "ära lennata". Selline liikumisviis on erakordselt mõnus, ma ei oska praegu leida sõnu, et seda tunnet kirjeldada. See ei ole samas võrreldav astraalrännakutega, sest selle võlu ongi oma keha tunnetamine õhus olles, tehes seda üheskoos oma füüsilise kehaga. Ma ei oska öelda, kas need kogemused on minu tulevikust või minevikust, sest aega ju ei eksisteeri ja kõik lihtsalt on, aga need kogemused on reaalsed ja läbi kogetud sama kindlalt nagu see, et ma praegu siin istun ja kirjutan. Mõnikord tee peal kõndides tunnen, et astun järgmise sammu õhku ja õhk kannab mind edasi ja ma usun, et teeme seda varsti koos. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.